Eli ja Carl saabusid Euroopa meistrite karikalt
Täiendatud kommentaaridega 31 okt.
Küsisime muljete kohta kummaltki võistlejalt. Carl Kinnunen ütles, et rajad erinesid üsna tugevalt üksteisest ja tihti oli probleeme hoovõturaja libisemisega. Tõsi küll, probleemid kestsid vaid ametliku treeningpäeva lõpuni ja seejärel asi lahenes normaalseks
Ilmselt peeti siinkohal silmas meie jaoks ülemäära libedat hoovõttu. "Tihti muutusid rajad just vastavalt sellele, kes sinu ees mängis", aga selle asjaoluga peaks meie sportlased juba leppinud olema.
"See, kes ees mängis, sellist pilti pole väga Eestis kunagi, kus peaaegu terve saal mängib 5-6 märgi vahelt. Mindii väga kõrgele, et õli alla.saada.
Kokkuvõttes; väga palju ära ei andnud, aga võtmata jäi palju palju" (tstaadi lõpp).
Eli sõnul oli peamine väärtus tema jaoks just uus võistluskogemus, sest seni oli ta harjunud esinema vaid vaeg-kuuljate seltskonnas.
Carli poolt tänusõnad Elile ja Veikkole, kes oma toetusega alati vaimu ülal püüdis hoida.
